Kolmapäev, 18.oktoober

 Täna on täitsa rahulik päev. Olen läpparis ja elutoas, kuulan kuidas kaminas puud praksuvad. Hea soe on toas, õues kuid aga nii soe ei ole. Olen viimasel ajal enam vähem rahulik ja üritan elu naljaga võtta. Üritan olla vähem tõsine ja muredele keskenduv. Varsti on halloween, soetatud on juba endale kuradi sarved, mis on valgusega. Eile üritasin uut cv'd koostada, kuid mitte eriti üllatuslik moel polnud mul sinna mitte kui midagi lisada. Seepärast just et pole ju viimasel aastal tööl käinud. Mulle hakkab siit juba muster välja kooruma. Teen tööd ainult siis kui tahan, kui vaja oleks seda pikemalt teha, et hakkaks elujärg paranema. Eks pole hullu tegelikult, on siis asjad nii kuidas on. Tundub, et olen leppinud et endale meelepärast tööd ma ei saa ja eriti klienditeenindaja olla ei taha. Aga noh, vaadates asja helgemat külge, on mul siiski terve elu veel ees ja mul on küllaga aega et muuta kõike. Olen üsnagi optimistlik, usun et selle pika eluea jooksul leian selle miski mis paneks mul silmad särama. Aega on alati palju. Olles kodus olnud juba üle aasta, leian et see tohutu hulk aega on miski mida on mul järelikult just siin ja praegu vaja olnud. Mul on kodus hea ja tore, saan siin rahulikult aega veeta, teha oma lemmiktegevusi.