Suhtlused jne

Mõtlesin siin, et kui ma ei suhtleks enam enamuste inimestega, kellega suhtlen.. siis ma ju ei suhtlekski mitte kellegagi. Lihtsalt paneb mõtlema, kui faking üksi ma olen. Mitte keegi ei leia aega et muga kaks sõnagi vahetada. See paneb aga tegema teatud järeldusi. Siis kui mul reaalselt vaja on, pole mul mitte kedagi. Nagu LOE: Mul pole mitte kedagi. Ja mul on nii kahju endast lihtsalt. Pean neid päevi kuidagi õhtusse veeratama, kellegiga koos midagi teha ei ole jne. Ühesõnaga Same shit, different year! Mitte midagi ei muutu ealeski. Aga äkki just nüüd hakkabki midagi muutuma, kui ma ei raiska oma elu selliste inimeste peale, kes minu jaoks lillegi ei liiguta. Tundub tõesti, et olen nagu tühi koht. Ei tahaks nii mõelda, aga kellegil pole minust ei sooja ega külma. Suurt vahet pole kas elan või suren seega. Tahaks teha puhastust, puhastust endas ja oma elus, selles suhtes, et äkki saan midagi ära teha selleks et ma pole nii kurb ja üksik. Mõnusat õhtut kõigile:)