Mõtted

 Niisiis oli mul väike vestlus perega täna. Kuidagi megalt surutakse mulle töö leidmist peale. Nii kopp ees sellest. Tead, et ei olegi nii lihtne tööd leida praegu. Teen ja kõik võimaliku, aga ikka ja alati on sellest vähe. Tahaks isegi ju tööd saada, aga kohe ei saa niimoodi nipsust. Oeh. Oleks vaid asjad paremini. Üldse tunnen end täna täiesti tühjaks imetuna ja katkisena. Kuidagi imelik tunne on. Ei teagi enam kes ma selline olen ja mida tahan. Tühi tunne on sees. Väga tühi. Tahaks karjuda appi, aga keegi nagunii ei kuule. I feel incredibly lost and alone. Ja see tunne ei kao mitte kuskile. See on terve elu minuga. Tunnen end näruselt ja sitasti. Peale selle olen veel ülekaaluline ka. Lausa paha hakkab end peeglist vaadates. Tere tulemast minu ellu.