Empsi sünnipäev

 Täna siis ärkasin telefonikõne peale ja see oli kuskil 11.38. Sain kell 12 kokku tööandjaga, kuid vist tulemusetult. Kahju on niimoodi raisata enda aega ja teiste aega ja enda elu. Lihtsalt sihitu tegevus ja logelemise tunne. Tunne, et ei jõua kuskile. Tunne, et ei tea mida tahta sellelt elu. Mis on mingi kindel üks kirg või asi mis paneks hommikul ärkama naeratus näol. Tahaksin olla õnnelik, kuid ei oska vist. Ma olen segaduses. Tean, et hetkel on kõik niigi hästi mu elus kuid midagi oleks nagu justkui puudu. Kaotasin oma mehe ja kaotasin oma Itaalia elu kuid nüüd on suur uus peatükk mu elus. Ma justkui ei elakski ega väärtustaks iga võimalust mis mul on antud et olla elus ja olla õnnelik. Taevale tänu et olen elus! Ma loodan ajapikku muutuda paremaks kirjutajaks ja eneseväljendajaks, kuna mulle meeldib tegelikult hästi avatud endast rääkimine - see on mõnus! Tahaksin anda enda blogiga paljudele jõudu ja energiat. Eile alustasin treeningutega kodumaal Eestis, Tartu FitLife spordiklubis. Esimene kogemus oli võimas. Sain palju positiivsust ja tahtejõudu et tegeleda millegiga mis mulle tõsiselt meeldib. Mulle väga meeldis ja kavatsen täna õhtul kindlasti mõnel treeningul veel osaleda.