ajaks mingit kahtlast teksti. :) sest et võib ju

 täna on imelik päev olnud. trampisin mööda maja ringi, toast tuppa. kummaline on see elu. peaks hakkama midagi teist moodi tegema. tahaks olla õnnelik siin elus. kui ma vaid teaks mis valemiga seda teha, siis teeksin kõik selle jaoks.kuidagi nii igav on ja järjekordselt olin päris üksi päev otsa. mitte et see midagi eriskummalist oleks aga ma ikka väga üksipäini kogu aeg ja see on väga kurb ja masendav. ma ei kujuta ette mis elu teised inimesed elavad, võib olla leidnud neid kes on õnnelikud oma elus, mina aga üks neist ei ole ja ma tahaks tohutult et see nii ei oleks. all ka kuulen mingi tramburai käib, ei tea kas tülitsetakse? loodame et mitte. sõnasõda käib igatahes. tahaks kooki selle jutu peale. ja tahaks oma kallist meest tagasi. oeh. igatahes kustutasin, tähenda desinstallisin facebooki, instagrami ja tinderi. paras ajaraisk on need kohad ja see üles alla scrollimine. nagu mingi napakas. ja mõelda et neid inimesi on nii palju kes läivad lõust nutitelefonis kinni ringi. ma plaanin sellest välja tulla ikka. kuradi aju varsti ka hernes sellest ketramisest. kas siis mitte midagi muud siin elus ei olegi enam alles? tahaks loota et on. koroona viirus ees ja taga kõigil. kuradi ajudeta kana karjas jooksikud. ma pean lihtsalt saama seda väljendada kusagil. ja oma blogis- why not? seda ei loe nagunii keegi ju :D huvitav huvitav mida ma homme teen ilmad on tõeliselt sitad et jah tuleb jälle null päev. psühholoogi saatsin ka kuradile, muidu oleks tiiru seal homme ära käinud, nüüd aga siis kodus 24/7.ei lähegi enam kuskile. ainult kooli lähen. vot tak :)