Empsi sünnipäev

 vaatan videosi ja tuju tõusis veidike. hea on kuulda ja vaadata et paljudel läheb hästi ja elu on korras. ka minu elu võiks olla korras aga tundub et ma ei võta midagi selle suhtes ette. Tahan tööle saada aga ei pinguta vist piisavalt töökoha nimel ega millegi nimel. Ja see teeb meele kurvaks. Muidu on kõik nagu hästi aga vahest tuju on ikka kehv ja vahest ei näe elul mõtet ja otsides ennast kaotan iga kord oma tee. Justkui nagu polekski enam mille nimel pingutada. Minu enda nimel võiks samas aga ma vist olen liiga laisk selleks et midagi muuta. Tahaksin lihtsalt olla õnnelik ja rahul enda eluga. Tahaksin et minu päevad koosneksid millestki tähendusrikkamast kui seinte ja lae vahtimine. Mulle meeldib muusika ning läheksin hea meelega mõnele meelepärasele kontserdile aga kuna ma olen liiga laisk et oma elu muuta siis seda lähiajal ei juhtu ilmselt. Ma võtan end käsile. Vähemalt püüan. Tahan midagi saavutada elus. Olen juba 27-aastane kohe ja mu elu on olnud nii väiklane vist et ei suuda isegi tunnistada seda endale ja aktsepteerida ennast ka sellise nagu ma olen. Mul on vaja teha rahu ise endaga. Ma pole ammu enda eluga rahul kuid miskipärast olen siia ilma sündinud ja tahes tahtmata vajab mu elu elamist. Ma ei taha seda endale tunnistada aga ma pean nagu elama.