Ma ei taha tegelikult olla üksinda

Kuradi kurat. Ma olen ise endast raamatu varsti juba kirjutanud. Ma nagu lihtsalt näen nüüd kus suunas mu elu liigub. Suht silmi avav kogemus/elamus. Ma nagu Chuck Bass, Gossip Girlist, who will end up alone. Ja see pole enam isegi mitte naljakas. I seriously need to do something about it. It's the time to make change and turn my life around. Today I quitted smoking. For good. And I am studying again. Trying hard this time. Ma nagu näen kui üksi ma olen kogu aeg, mul on üsna vähe tuttavaid-sõpru, pere on ainus mis mul veel on. Kui nii edasi läheb, pole mu elus varsti enam mitte kedagi peale minu. Ja kas see ongi siis see mida ma tahan? Ja nii see ei ole. Ma ei taha jääda elu lõpuni üksinda. Ja on aeg seda muuta. Esimene asi on tegeleda kooliga, õppida, õppida ja veel kord õppida! Ära anna alla, Eleriin/Ellu. Ma ei taha üksinda jääda. Ma tahan üks päev jälle olema suuteline naeratama ja olema õnnelik. Tõeliselt südamest õnnelik. Armastatud, armastatud inimestega koos. Koos oma kõige kallima/kallimatega. See on ainus mis tegelikult elus oluline on. Miski muu ei loe. Palju on sul autosid või palju on sul telekaid kodus. See ei ole tõeline väärtus, mis annab selle miski põhjuse iga päev elus olla ja end elusana tunda. I wish I had someone beside me. Someone to be there for me, to listen to me when I am down or when I need someone to be there, just to listen to me.. hold my hand.. to have a shoulder to cry on.. Isegi kui ma eelistaksin et ma ei nutaks nii palju. Aga olen vist üsna suur piripill, nutan päris tihti ja isegi vahel mulle meeldib nutta. Pean tõdema, et jah, vahel mulle tõesti meeldib üksinda olla. No distractions, aga olgem ausad keegi meist ei soovi südames üksi elada ja üksi jääda terveks eluks... See lihtsalt ei ole nii määratud.. Elu ei pea olema selline. I am seriously going to do something about it.