Mul on uued plaanid

Mul on uued plaanid tekkinud. Tegelikult tunnen end taassündinuna. Tahan Itaaliasse tagasi elama minna. Vaatan kuidas seda planeerida, pean kõik asjad enne minemist välja uurima. Kuhu elama seal minna, kus oleks head töövõimalused, kus oleks odavam rent korteril ja kõik muu seesugune. Ma tahan justkui uuesti elama hakata jälle, saada jälle õnnelikuks, otsida end jälle üles. Tahan olla jälle see lahe inimene kes ma kunagi olin. Julge, positiivsust täis ja tahan elada täiel rinnal, nagu varem, 100 % tahan elada. Kui ma juba elus olen ja elan, tahan täiega elada. Mitte passida ainult üksinda kodus, tahan ringi käia, maailma näha, paljugi uut ja lahedat kogeda. Millist tööd Itaalias teeksin? Kus ma elaksin seal? Nendele küsimustele tuleb mul vastus leida. Kas ma lõpuks saangi selle mis ma tahan? Ma tahan 100% Itaalias elada, oma elu seal üles seada. Mu hind täiega tõmbab välismaa poole, nii on see alati olnud. Ma kogu aeg mõelnud, et minna kodust ära ja otsida oma õige koht siin, saada oma perekond ja olla oma eluga rahul. Ning olen alati unistanud soojemast riigist, kus on soojemad ilmcd ja soojem kliima. Eestis on ka tore, aga siin on nii külm kogu aeg. Liiga külm. Isegi suvel võib siin külm olla. Et jah, kahjuks mulle siinne kliima ei sobi. Seega tuleb otsida soe riik, panna valmis plaan, ja siis kohver pakkida ja minna ära siit. Ma juba tükk aega unistan oma kodust ja oma elust , ma nii ihkan seda kõike. Et ma ei suuda enam veel aasraid siin niimoodi elada, kogu aeg üksinda olla ja oma toas kopitada. Magada pool elu maha.. Ma niigi pikalt siin koopas olnud et ma ei tõesti ei jõua ega taha enam! Ja veelkord mainin, et kirjutamine on mulle nii südamelähedaseks muutunud. See on miski, millega tahan tegeleda võib-olla veel tihedamaltki. Tõesti no, see annab võimaluse eneseväljenduseks. Mida on niigi minu plus liiga vähe, tunnen et tahan rohkem suhelda inimestega, ja mitte pidevalt virtuaalselt vaid reaalsete inimestega tutvuda, nendega rääkida ja jagada kogemusi , tahan kuuluda kuhugi, tahan õppida siin elus midagi. Tahan saavutada midagi. Tahan olla uhke enda üle. Tahan olla rõõmus ja õnnelik ning jagada oma rõõme ka teistegagi. Olen nii pikka aega olnud masenduses ja oma ette , isegi eraklik , kui nii võib öelda. Kuid tunnen, et ei taha enam nii jätkata. Tahan selles elus olla õnnelik ja tunda rõõmu elus olemisest. Ma armastan elada, kuid soovin midagi mis täidaks mu päevi. Kas või lihtne asi. Ei peagi ulema esialgu midagi suurt kohe. Tahan vaid pisikestest asjadest oma ulus rõõmu tunda. Miskipärast ma arvan, et üks päev kirjutan veel raamatu. Kuid millest, seda ma ei tea. Muidugi lähenev kevad ja suvi, panevad mõtted liikuma, tuju on parem ja kuidagi lihtsam on olla. Eile olin nii väsinud, et läksin juba 22/30 magama.Aga nii hea oli. Tundsin lihtsalt, et tahan manada, ja läksingi manama :) Lihtne asi, näed, aga toob rahu ja õnne, sain korralikult ennast välja puhata, et uuele päevale puhanuna ja laetuna vastu minna. Sellepärast ma nii väga armastangi Sune ja valget aega, sest siis on elu palju helgem. Päevad on pikemad ja energiat on päris palju. Tunnen et see päike ongi kõige postitiivsem siin asja juures. See toob no nii head emotsioonid ja õnnelikkust tekitab ja tahet elada ja liikuda ringi, selle asemel et pool surnuna siin kodus kükitada enamus aastast. No kelle elu see selline on?Mis elu täpsemalt? Mingi logelemine ja igavlemine, pidevalt üksi ja üks ja see sama päevast päeva. Mina tahan et minu elu oleks seiklus. Seiklusterohkem, huvitav, täis energiat ja kõik päevad ei ole ühesugused. Vahel lihtsalt tundub et veeretan päevad kuidagi moodi õhtusse. Et oh jess, õhtul kui teki alla lähen, siis kuradi hea meel on et see päev sai läbi. Aga noh, mida kuradit?? Mingi eriti mõttetu elu sellisel juhul. Olen üritanud oma vaatenurki muuta ja oma mõtteviisi elust.Ma ei taha kogu oma elu niiviisi veeta. Tahan elult midagi enamat. Tahan nautida elu, tahan tunda igast päevast rõõmu, olla õnnelik, mitte kurb, et jälle saabus üks igav ja üksluine päevake. Praegu vaatan mingit huviavat Itaalia keelset filmi.See paelub mind ja on tõesti põnev. Üritangi vaadata uusi asju mitte pidevalt vanu masendavaid seriaale, mis viiva tuju nullini. Kõik sõltub sinust endast, sinu tuju, see millised inimesed sinu elus on. Kõik on absoluutselt meie endi teha. Minu elu on minu teha. Mina olen kõige tähtsam inimene oma ulus. Ja väga põnev on oma elu kujundada. Nagu mõni artist, näiteks nagu kunstnik Picasso. Mõtlesin, et kui mul oleks super hea joonistamisanne, siis ostaksin endale molberti ja värvid ning joonistaks midagi tõelist. Seni aga muni kahtlen endas, on teised juba ammu need asjad ära teinud mida on soovinud. Liiga palju ei tohi mõelda ka. Muidu ainult mõtledki ja pooled asjad jäävad elus tegemata. Seni aga joonistan vihikusse tavaliste pliiatsite ja pastakatega. Harjutan kätt, et siis molbert soetada. Igatahes, itaalia keel on väga huvitav keel, samas väga ilus. Mulle meeldib väga prantsuse keel ka, väga ilus keel on. Kuid enne eelistaksin itaalia keelt. Mul läheb praegu väga hästi. Ostsin endale auto ja uue teleka. Mul on olemas Macbooki läppar, mis teeb kõik vajalikud toimingud ära, saan kirjutada ja blogi pidada, oma koolitöid teha jne jne. Ma tahan tegelikult vaid head, ma olen hea inimene, loodan et inimestel läheb elus hästi. See blogi siin on ainult minu jaoks, ma ei kavatse seda. kuskil jagada ega seda üles postitada. Kirjutan, et endal oleks hea lugeda ja vaadata üle oma elule. Mida olen teinud,mida mitte. Kas olen olnud mingil eluhetkel kurb, õnnelik vms? Minu suurim soov siin elus on elada õnnelikult. Olla oma eluga rahul, tahan elada rahus ja õnnelikkuses. Milles seisneb õnn üldse? Kas keegi on seda kunagi mõelnud üldse? Ma arvan, et kindlasti on. Pöördudes tagasi Itaalia plaani juurde siis hetkel pakub enam huvi mulle Toskaana piirkond, ma ei ole seal mitte kunagi elus käinud. Kuid seal elada oleks väga kena ma usun. Aga eks ma veel mõtisklen selle üldse mida ma oma elus tahan.. kus olla tahan.. ja kõik muu.. Kõige olulisem on olla Õnnelik.