Lets talk some more

Ükskord ma lihtsalt liigun minema siit ja avastan enda tõelise väärtuse. Mul on veel nii pikk tee käia siin elus. Pole mõtet seda maha visata lihtsalt preagust elu vaadates oleva tühjuse ja rahulolematuse tõttu. Ma olen nagu tallamatt siin majas. Lasen ennast kohelda halvasti. See oli kunagi üks peamisi põhjus miks ma siit kodust tuult panin. Praegu on nii, et kui keegi ütleb et midagi on nt koristamata, siis ma teen selle kohe ära. Nagu reaalselt ma ei tunne enma ennast üldse täisväärtuslikuna. On aeg midagi ette võtta. Tuleb seda olukorda siiski muuta. Ma katsun regulaarselt kõige pealt tööl hakata käima, olla väga hea töötaja ja vaikselt ennast üles töödata. Panen raha kõrvale ja soetan omale oma kodu. See on muidugi üks tähtis asi mille suhtes oleksin ma pidanud ammu midagi juba ette võtma. Ühel heal päeval näiteks kolib ema ära, mis siis minust edasi saab? Ma ikka oleks pidanud palju varem selle peale hakkama mõtlema. Mis seal ikka, parem hill kui mitte kunagi. Alustame siis kiiresti. Sest mida rutem tööl käima hakkan, seda kiirem ka kodu ost. Homme õnneks on mul juba tööga tutvumise päev. Time to change my life. Selles osas olen optimistlik, kusjuures. Sest oma elu muuta on parim asi. See toob kaasa ainult positiivset. Ja just seda mul ongi vaja. Küllaga optimsmi ja jätkusuutlikkust. Olen tööturul juba olnud, kuid pole veel leidnud seda kohta kuhu pikaks ajaks tööle jääda. Loodan väga, et see on see koht kus olen püsiv. Ei taha enam ennast alt vedada, ega ka tööandjat. Homme on tähtis päev, annan endast parima. Ja juhul kui ma siiski ei saa sinna tööle, siis ma otsin edasi kohta kuhu saaksin. Ma ei anna mitte mingil juhul alla enda suhtes enam. Ma olen seda niigi palju teinud nende aastate jooksul. Küll üks koht ei sobi ja küll teine koht ei sobi. No ma ei ole ju enam lasteaias. Tuleb olla vastutustundlik noor inimene ja küll ma näen veel neid päevi, mil olen edukas.