Ma olen jälle halvas tujus ja pettunud kõiges. Mina ja minu mõttetu elu.

Lihtsalt täiesti pettunud inimestes. Mitte midagi reaalselt ei tehta, kõik on suured lubajad ja rääkijad ja minust ei tehta väljagi. Olen siis edasi selline nagu ma olen. Eluvihkaja ja sita iseloomuga, nagu mõned minu kohta öelnud on. Elage siis paremini, kui suudate. Suurt kedagi ei koti sinu elu. Ei lähe enam korda mu perele. Kõik on ju ammu edasi liikunud ja elavad oma uusi elusid. Ma nagu mingi paigale jäänud inimene kes kogu aeg muretseb kardan ei julge ega oska elada ja siin on minu elu. Ma ärkan hommikuti, kuigi pelgalt selleks et lihtsalt pean ärkama, mis mul muud üle jääb. Ega ma ei oota eriti uut päeva. Ja miks peakski kui kõik on sitt. Ma lihtsalt üritan selle elu kuidagi ära elada, ma ei soovi tegelikult eriti elada. Mul pole selleks mitte mingit põhjust. Ma lihtsalt olen ja elan kuna see elu mulle anti.. Aga mõru maitse on sellel elul. Ükski päev ei tundu parem kui teine. On lihtsalt halvad päevad ja veel halvemad päevad. Nagu oleks mulle otsa ette kirjutatud et ma peaksin elama sitta elu. Ma ei ole rahul mitte millegiga, kui aus olla. Tahaks lihtsalt olla juba 80-aastane ja oodata enda surma. Midagi muud ei oskagi nagu öelda. Ma kurb ja kahju et ma nii viisi elama pean, roiskudes siin tühjas suures majas kus kellelgi ei ole sooja ega külma sinust ja sellest mida sa teed või mida oma elus korda saadad. Peangi vist iseendale rohkem elama, mitte lootma et keegi kuskil äkki tunneks ka huvi minu vastu ja näitaks et tõeliselt minuga koos olla tahab ja hoolib. Ma kurnatud ja väsinud sellest üksiku hundi staatusest ja sellest filmide lõputust vahtimisest ja pidevalt lootmast et keegi ühel heal päeval teeb mind õnnelikuks. Mõttetu ootus. Enam ma seda ei tee. Ma lihtsalt elan endale, üritan mingitki rõõmu elust tunda, kui see veel võimalik on.. Ja keskendus endale ja enda elule, mitte teiste eludele ja mõtlemisest kuidas kõik küll nii õnnelikud ja edukad on, ja mina olen null nurgal ja kõigist kehvem inimene. Ma ei ole seda. Ma olen täpselt sama väärtuslik nagu iga teine inimene ja selle postitusega ma sisendan endale seda et ma olen Oluline. Ma väärin olla õnnelik ja heas tujus iga päev.. ja ma väärin enda kõrvale inimest kes minust reaalselt ja tõsiselt hooliks, mitte ei tohi lasta enda peal jalgu trampida, nagu jalamatt või lasta ennast ära kasutada, et kellegil teisel oleks hea ja mugav. Täna oli vaja see endast välja rääkida.